Suuremal osal inimestest on saanud harjumuseks teha iga päev vähemalt ühe korra väike "ring" Facebookis, minu puhul on selleks saanud pigem Telegrami lugemine. Täna sattusin Telegramis peale ühele artiklile, kus oli kirjutatud sellest, kuidas Lääne-Aafrikas suhtutakse vaimuhaigusesse ja muudesse "puuetesse". Ja seda artiklit lugedes, valitsesid mu pead järsku mõtted, mida olen endal varemgi peast avastanud. Ja mis mõtted need olid? "Miks ei või siinsed inimesed asjadesse nii hästi suhtuda?" "Nii vale on arvata, et Aafrika või mõne muu "vähem arenenud riigi" inimesed on meist halvemad, minu arust on nad isegi meist paremad." "Ma tahaks, et ma suudaks uskuda sama palju, kui nemad." Ja viimaks, "ma pean sinna minema, seda kultuuri ja neid inimesi ISE nägema!".
Ma olen alati olnud sedasorti inimene, keda New York'i ja Pariisi asemel huvitavad idamaised kultuurid, vihmametsade hõimud ja "kolmanda maailma" elu koos kõigi raskuste, probleemide ja uskumustega. Minu elu unistus ei ole rikkus või kuulsus või silmapaistev karjäär, vaid see, et saaksin reisida nendesse kohtadesse, millest olen viimaste aastate jooksul unistanud ja mille kohta nii palju uut teada saanud. Ja reisimise all ei mõtle ma päevitamist liivarandadel ja ööbimist luksushotellides. Ma pean silmas sellist reisimist, mille käigus saan tõesti osa kohalikust kultuurist, õpin tundma sealseid inimesi ja kogen kõike seda, mida nemadki.
Kuid nüüd kaldusin ma väga teemast kõrvale. Tegelikult tahtsin ma rääkida sellest, et läänemaailmas suhtutakse vaimuhaigusesse ja füüsilistesse puudustesse niivõrd negatiivselt, neid kardetakse, inimesed ei tea kuidas suhelda nendega, kellel mõni "puudus" on. Mind nii väga paelus see, kuidas selles Telegrami artiklis oli kirjutatud kuidas Lääne-Aafrika Dagara hõimu šamaanid ja üleüldiselt kogu hõim mõtleb "puuetest". Dagara hõimus peetakse neid haigusi headeks uudisteks teisest ilmast. Seda niiöelda kriisi läbiv inimene on valitud meediumiks, kelle kaudu vaimumaailm saab ühendust kogukonnaga.
Minu arust on imetlusväärne, et mõne riigi või kogukonna inimesed suudavad uskuda asjadesse nii tugevalt, suudavad selles tänapäeva korrumpeerunud ja industrialiseerunud maailmas säilitada veel selle, mis on tegelikult oluline, Need inimesed oskavad ja suudavad elada oma elu seda nautides, tehes seda, mis on õige ja vajalik. Need on need inimesed, keda mina imetlen, mitte mõni kuulsus või riigipea. Need on inimesed, kes usuvad, et iga ühel on õigus uskuda sellesse, millesse ta soovib.
Olen palju mõelnud, (ja loodan et see ei jää vaid mõtteks) et tahaksin tulevikus minna Indiasse, elada seal mõnda aega mõnes budistlikus templis ja omandada selle usu põhitõed enda jaoks, lasta sellel muuta oma elu. Siis saaksin lisaks nendele võõrastele, kellest siin praegu nii suure vaimustusega kirjutan, imetleda ka iseennast.
Lisan siia ka selle Telegrami artikli lingi, et igaüks keda see huvitab. saaks ise seda lugeda. :)
http://www.telegram.ee/vaimsus/vaimuhaigustest-samaani-pilguga-sild-teistesse-maailmadesse#.VDQ2I-caySM
PS! Üleüldse soovitaksin teil kõigil rohkem Telegrami lugeda, mitte Delfit või Postimeest, saate teada mis maailmas tegelikult toimub. ;)
BrixG
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar