Arvamus

Avastasin mõnda aega tagasi, et kõik siirad muusikaaustajad ei ole nii suured fännid kui alguses tundub. Ilmselgelt, nagu igal inimesel, tekkis minul selle kohta oma arvamus. Toon ühe lihtsa näite sellest, mida ma öelda tahan.
On olemas inimesi, kes kuulavad Eesti hip-hopi sõltuvalt seltskonnast ning on neid inimesi, kes kuulavad seda kuna on seotud hip-hopiga. Viimaselt nimetatud inimestel on rääkida oma lugu, kuidas ning millal see alguse sai. Mõni kogus tänavalt kassette, teine sai pisiku talle pühendatud autogrammiga albumilt, kui oli veel allameetrine. Ma ei mõtle, et inimesed on seotud hip-hopiga kui tantsijad või räiged riimivennad, vaid nad tunnetavad lugusi oma meeltes, oma lemmikut kuulates tuleb kananahk peale või koguni pisar silma. Lugude sõnu kuulates tulevad meelde hingesoppide põhja kadunud mälestused ja neist meisterdatakse uusi. See kõik on eriti deepil tasandil väljendus, kuid ei saa eirata fakti, et isegi kõige gängstam gängster oma tundetus hinges hindab kõrgelt riime, mis on saatnud elu. Rääkides sellest grupist, kes käib trendiga kaasas tuupides pähe ridu, mida parimad semud laulda ihkavad, ei tea tegelikult Eesti räpi ehtsust. Nad ei ole teadlikud kultuurist, mis peitub selle taga. Erilist rõhku tahan panna asjaolule, et kui väidetav hip-hopi austaja kuulab räppi ilma sõnadele pühendumata ei kuula ta räppi, vaid lugude pealispinda. Iga artist on teinud lood enda oludele vastavalt, sünge minevik või majanduskriis. Räpparid avavad oma lugudega hinged ja suurendavad kuulajate teadmisi oma maailmapilgust. On väga suur hulk neid, kes usuvad, et räpp teeb inimesest nolgi ja paneb noori tegema igasugust paska. Tegelikult on räpp palju enamat kui suguelundid ja raha. Jättes kõrvale need wannabe kanepisuitsetajatest räpparid leidub lugusi, mis räägivad kliimamuutusest ja motivatsioonist enda olevust leida. Eesti tõelised räppartistid ei tee oma asja raha pärast, neil ei ole vaja raha, et tõestada kui tõelised suudetakse olla. Neile piisab sellest, et keegi kuskil kaugel kuulab neid. Selliste inimeste teadmistepagas on hiiglaslik ja parem on kuulata lolli, kes on saanud targaks kui tarka, kes pole kunagi loll olnud.
Niisiis, kuulake sellist muusikat, mis tahate. Keegi ei saa keelata. Kuid kui te ei tea oma lemmiku muusika stiiliga kaasnevat kultuuri, siis ärge nimetage end selle austajaks. Eks te ise otsustage, milline neist olete.
Ebe.