Täna on olnud selline väga emotsiooniderohke päev ning seda nii heas kui halvas mõttes. Selliseid päevi minu elus pole olnud väga palju, aga tunnen, et tänane on mind ikka korralikult läbi klopisind ning selline kurnatud tunne on - eriti kui negatiivsed teemad on ülekaalus. Kuid mis ma siin ikka halvast rohkem räägin, kellele seda vaja on, eriti praegusel ajal.
Mulle räägiti täna õnneks positiivseid uudiseid ka. Nimelt sain teada, et saan oma esimese auto novembri esimesel nädalal kätte ja see keris emotsioonid ikka väga kõrgele lakke.Viimasel ajal olen üldse autode kohta väga palju uurima hakanud ja ütleksin, et üks lemmikumatest asjadest hetkel ongi vist autodest rääkimine. Eelmisest nädalast hakkasin käima ka autokoolis, mis pakkus palju elevust ning praegu ei suuda ma sõidutunde ära oodatagi. Muidugi kui saan oma auto kätte, siis hakkan vaikselt ise ka juurde õppima, et autokoolis natuke lihtsam oleks.
Kui vanematega sellest autoteemast rääkisin, siis kaldus kuidagi moodi teema üle minu tuleviku peale. Sai natuke mõeldud ja arutatud, mida ma pärast gümnaasiumit edasi võiksin õppima minna ning milliseks on kujunenud minu tulevikuplaanid siin viimase kahe aasta jooksul. Praeguses perspektiivis olen suht-koht kindel, et lähen ärijuhtimist õppima. Teiseks variandiks oleks juura valdkond.
Tean, et see viimane blogipostitus minu poolt polnud küll midagi väga erilist, kuid minu mitte nii väga hea päevaga arvestades, loodan et andestate mulle :)
Päikest teile siia külma sügisilma!
Annaliisa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar