KOSMOS VS MAA

Maailmas sureb nii palju inimesi nälga ja haiguste kätte, aga meid huvitavad ikka rohkem tulevikuarengud. Püüdes unustada ja edasi liikuda, jätame me need inimesed maha. Igal aastal loobitakse miljardeid dollareid suurfirmade kosmoseuuringutesse. Kui kosmoseuurimiseks kulutatud raha kasutataks puuduses vaevlejate, mitte kasuahnete hüvanguks, saaks miljonite inimeste kannatusi leevendada.
Kosmoseuurimise väljakutse on paljudele inimestele inspiratsiooniallikaks. Tuhandeid aastaid oleme unistanud taevast, igatsenud sirutada käe ja puudutada tähti, igatsenud suhelda millegagi, mille olemasolu me vaid kujutleme, igatsenud teada saada, kas me oleme üksi?
Kosmoseuurimine on õppimise metafoor ja õppimine on see, mis meie maailma käigus hoiab. Kuigi realistid pidevalt meile hetkeprobleeme meenutavad, avardavad unistajad meie mõttemaailma. Just unistajate visioonid, lootused ja soovid viivad meid tulevikku.
Me hävitame vihmametsad, sest nende all on nafta, rajame uraani pärast pühasse maasse kaevandusi. Kas me hävitaksime ka järgmise planeedi, et lahendada enda poolt tekitatud probleeme?
Kosmoseuurimine tugevdab ohtlikku usku, et inimeste probleeme saab lahendada üha suurema keskkonna üle domineerimise abil. Teades, et kuskil nurga taga asub mõni teine planeet, mis vaid ootab hõlvamist, tunnevad inimesed ka edaspidi, et neil on õigus kuritarvitada loodusvarasid, nagu jõed ja vihmametsad.
Oleme Maad piisavalt kahjustanud. Peaksime kosmose rahule jätma.

Maa ressursid lõpevad kiiresti otsa. Maa elanikkond kasvab dramaatilise kiirusega. Sellisel viisil jätkates ei suuda me tagada elu säilimist maal. Saastatus on tekitanud augu osoonikihti. Viljakas maa on lõppemas ja peagi hakkavad meie toiduvarud kokku kuivama. Juba esineb ülerahvastatusest põhjustatud näljahäda ja haigusi.
Kosmos on hiiglasuur tühi ala, mida me saame enda huvides ära kasutada. Kosmoseuuringuid toetades võime ühel päeval leida planeedi, kus saaks elada. Hetkel näib see küll uskumatuna, kuid ka kosmoselendude ideed peeti kunagi võimatuks. Kosmoseuuringute poolelijätmine hetkeprobleemide lahendamise nimel on väga kitsarinnaline ja lühinägelik vaatenurk. Me peame õppima mõtlema mitte ainult praeguse põlvkonna, vaid ka tulevaste põlvkondade huvides.
Inimkonnale oleks suureks kaotuseks, kui eirataks seda, mida kosmoseuuringutel pakkuda on. Võimalus universumi ja selle alguse kohta täpsemalt teada saada on liiga väärtuslik, et lasta seda kaotsi minna. Teiste taevakehade uurimine on juba parandanud meie arusaamist keskkonnaprobleemidest ja võimalikust suunast, kuhu poole Maa võib liikuda juhul, kui me ei õpi oma tegevust planeerima.
Kosmosereisidealasel teadustööl on ka kaudseid kasutegureid. Kosmoseteaduse arvele võib panna lasertehnoloogia ja teiste meditsiiniliste ravivormide loomise. Sellised ained nagu näiteks teflon pärinevad inimkonna soovist kosmoses rännata. Seega võib uutest kosmoseuuringute jaoks loodud tehnoloogiatest olla otsest kasu meile kõigile.

Leidsin internetiavarustest sellise mõtlema paneva ja minu arvates väga tõetruu arvamusloo. 
Ma olen küll väga uudishimulik inimene ja loomulikult, kes ei tahaks teada saada, mis toimub kosmoses, kuid kas tõesti ei võiks raha paigutada kohtadesse, kuhu oleks seda esmalt kõige enam tarvis? Loomulikult on kosmose uurimine samuti väga oluline! Aga ega igal inimesel ongi enda arvamus ja lähtuvalt arvamusest ka tegutsetakse, jusiis on kosmos tähtsam kui näljas vaevlevad inimesed.

JaneT

Tehnoloogia on niivõrd palju arenenud ja inimesed seeläbi laisaks läinud. Kõiksugu asju, näites toitu saab tellida otse koju, inimene peab selle jaoks tegema vaid ühe telefonikõne. Ise liigutatakse ennast üpris vähe. Vähe liikumine ja kiirtoitude söömine võib kaasa tuua südamehaiguseid.
Paljud inimesed üle kogu maailma soovivad, et pöörataks rohkem tähelepanu südame tervisele. Seda on vaja, et vähendada inimeste enneaegset suremust südamehaiguste tõttu, milledest on kujunenud tapja number üks üle kogu maailma.
Seda saab loomulikult ära hoida! Tuleks tõsta inimeste füüsilist aktiivsust, vähendada tubaka tarbimist, alkoholi liigset kasutust.
Näiteks linnades viibivad inimesed on pidevalt kiirtoidu ja tubaka reklaamide mõjualas. Ma usun, et kui lõpetada tubaka ja kiirtoidu reklaamimine ja nt keelata suitsetamine parkides, ei innustaks see neid asju niivõrd palju tarbima. Mul on tuua ka mõningad näited, kuidas on suurlinnades toimitud, et südamehaigustesse haigestumise protsenti vähendada:

• Pariisi linnavalitsus on juba välja kuulutanud, et keelab mõnes pargis suitsetamise ära. Bogotas suletakse laupäevadel peatänavad autoliiklusele, et inimesed saaksid olla füüsiliselt aktiivsemad - seda võimalust kasutab umbes 10% linna elanikest. See aitab väga paljudel inimestel täita kasvõi minimaalse päevase liigutamise normi.
• New Yorgi linn muutis Times Square piirkonna ja ka teisi linnaosi jalakäijatele mõeldud aladeks. Selle tulemuseks suurenes jalakäijate hulk 11% ja tühjalt seisvate kauplusepindade arv vähenes sealkandis poole võrra. (Tervislik keskkond on ka majanduslikult kasulik!)

JaneT

Asi on spordist kaugel

Mõtlesin, et kirjutan ka esimese postituse, seda küll veidi määratust ajast hiljem, aga parem hilja kui mitte kunagi. Idee alguses oli kirjutada spordist, aga kuidas kirjutada nii terminite rikkast alast nagu golf nii, et inimesed ka aru saaksid mida ma öelda üritan?
Lisaks tabas mind ka pärast viimaseid võistlusi väga ränk šokk, mistõttu kadus mul igasugunegi soov mõelda golfile. Nimelt minu väga hea sõber ja trennikaaslane lahkus oma kodust 13. septembri õhtul, see on päev mis jääb mind elu lõpuni kummitama. Nüüdseks on kuu aega möödas ja hakkan tasapisi leppima asjaoludega. Selle päeva hommikul oli kõik väga rahulik, nimelt oli Estonian Amateur Openi viimane päev ja olin raja ääres valmistumas väljakule minemiseks, kui minuga liitus minu hea sõber ja kaasvõistleja. Kõik oli tavapärane, me arutasime erinevaid taktikaid ja viise kuidas oleme siiani mänginud. Kõik oli nii nagu ikka. Pärast võistlusi me nägime veel korra, muljetasime kuidas me olime mänginud ja õnnitlesin teda, sest ta oli eestlastest parim. Pärast seda ta istus autosse ja sõitis ära. Kahetsusväärne on see, et kui ma oleks teadnud, et ma näen teda viimast korda just siis, oleks ma nii palju asju teisiti teinud, nii palju erinevaid asju öelnud.
Selle blogimise mõtte ei ole tähelepanu saamine vaid kõigile meelde tuletamiseks kui tähtsad on inimesed meie ümber, kuidas hetkega võib hea muutuda halvaks. Kõik kes te loete seda, väärtustage oma sõpru ja oma lähedasi ning tuletage neile aeg-ajalt meelde kui tähtsad nad teile on.
Puhka rahus, Sven!





CK

Women are meant to be loved, not to be understood

See, millest ma täna kirjutan, ei ole absoluutselt seotud minu isiklikus elus toimuvaga, vaid on lihtsalt üks väike tähelepanek, mille sooviksin välja tuua. Eriti suunaksin selle postituse hea meelega nii meie klassi noormeestele kui ka kõigile ülejäänud vastassugupoolele kes seda lugema satuvad, et edaspidi teie elu veidike lihtsamaks teha. :)
Ühesõnaga, kutid... Aastaid leierdatud teema...

                        "NAISED.... No mitte ei mõista neid olendeid..."
                                                                -said by every man who has ever lived on planet Earth

No kulla mehed, võtke end kokku palun. Muidu olete ilmatu targad ja üleüldse andekad, aga mis puutub naistesse ja nende mõistmisesse, siis naised on üldse teiselt planeedilt ja neid ei olegi võimalik mõista, sest nad tegelt ei mõista ise ka ennast. Newsflash, mehed - naiste mõistmine on lihtsam kui arvatagi oskate.
Iga mehe peas on mingil ajal keerelnud küsimus: "mida see naine tahab minust?!". "MIDA PAGANAT NEED NAISED ÜLDSE TAHAVAD?!" Nüüd kõik mehed - kõrvad kikki! Naised tahavad tähelepanu, hoolitsust ja seda, et mehel endal ka mõistus peas oleks!
Jube veider küll, kui mees kell neli öösel baarist koju kakerdab, rääkides tuleb suust rohkem õllehaisu kui sõnu ja riideid oleks justkui tuhatoosis marineeritud JA SIIS, üllatus üllatus, naine on pahane. Ei tea mis sellele moorile sisse läks jälle. Äkki on päevad või? Ah küll hommikuks maha rahuneb. Vähemalt on mulle padja ja teki siia koera juurde koridori toonud, ta ikka nii tark, teab, et ma ei jaksa magamistuppa koperdada.
Ja mis hommikul selgub? Naine nähvab läbi viha ja pettumuse, et vahva mees on jälle pulma-aastapäeva ära unustanud või ei suutnud lihtsalt kinni hoida lubadusest veeta naisega üks rahulik õhtu kahekesi. Mees mõtleb seepeale muidugi, et "ah mis siis on, tahtsin sõpradega baari istuma minna, jalkaõhtu ju...". Naljaninad, need mehed.

Nagu on öelnud  Joseph Conrad:

“Being a woman is a terribly difficult task, since it consists principally in dealing with men.”  

Teate, kallid alfaisased ja muud "tugevama" sugupoole esindajad... Te võiksite vägagi üllatuda, kui armas ja hea suudab teie torisev naisuke olla, kui te pööraksite veidi rohkem tähelepanu sellele, mida teie naine teile ütleb. Ma absoluutselt ei väida, et tea peaksite kuulama tundide viisi kuidas teie kokk-koristaja-rahakotitühjendaja sõbrannadega ilusalongis käis või ohmaigaad mida see Mari eile rääkis, aga kui naine tõesti räägib teile oma tunnetest, soovidest, tahtmistest, siis issandjumal pane hetkeks telekas kinni ja saada sõbrad pikalt ja kuula inimest kes on sinu jaoks alati olemas. 

Lähed sõpradega välja? Kutsu naine kaasa. Võibolla ta ei soovi tulla, kuid tal on hea meel, et sa kutsud. Ära saada oma naist sõprade või ükskõik kelle pärast pikalt, lase tal alati tunda, et just TEMA on sinu jaoks kõige tähtsam.

Su naisel on halb päev? Mis iganes plaanid sul tehtud on, kui neid on võimalik ära jätta või edasi lükata, siis tee seda. Kuula ta ära ja ole talle toeks.

Sa ei tea mis su naisel viga on? Võibolla tal ei ole midagi viga? Mine ja osta talle töölt tulles üks lill. Sa ju tead, milline ta lemmiklill on, kui veidi mõtled. Tee ta päev ilusaks, isegi siis kui midagi pole juhtunud. Ja selleks toimivad ka kõige väikesemad asjad.

Kui sa oled juba valinud selle inimese, et temaga koos olla, siis näita talle, et sa tõepoolest tahad tema kõrval olla. Lihtsalt näita talle, mida sa tema vastu tunned. Nii lihtne see ongi. 

Ma loodan, et sellest on natuke kasu ka kasvõi ühele mehele ja et ma teen sellega paremaks kasvõi ühe naise elu. 

Ühesõnaga, olge paid ja võtke aega enda kallite inimeste jaoks. :)

BrixG

Arvamus.

Mõtled igaval päeval, et läheks kinno. Otsid välja kinokava ning avastad, et kinolinadele on tulnud järjekordne "põnev" film. Filmi sisuks on mõni noormees või neiu, kes on pärit vaesest perest ning nad on saamatud eluheidikud, kellel on mingisugune omamoodi anne. Tegevuspaigaks on sõjajärgne "Elavate surnute" stiilis linnake, milles valitseb uutmoodi poliitika eesotsas ülbe vanamehega. Järsku tiritakse eluheidikud perede juurest ära ja topitakse ühtekokku omasugustega elu eest võitlema. Juhuslikult tuleb välja, et nad on omasuguste seas erilised ning neile tekivad igasugused oskused tappa ja kakelda nagu Mr. Ja Mrs. Smith. Nad tutvuvad ühel hetkel vastassoost isikuga, kellesse kohe viie minutiga armutakse ja omavahel jagatakse süngemaid saladusi, mis väidetavalt lõhestavad nende südant. Siis juhtub imelik riigipööre ja kõik hakkavad sõdima. Peategelased kasutavad oma andeid ja saavad jagu vaenlastest ning järsku tuleb uutmoodi vaenlane, kellest jagu ei saada. Tundub, et nüüd ongi kõik, surm tuleb ja pahad saavad võimud, kuid ei. Looda sa vaid, et peategelane sul sureb. Appi tuleb kas uus eluarmastus või veel kõrvalisem isik, keda näidati filmi alguses kolm sekundit. Kõik päästetakse, elu on jälle ilus ja siis juhtub midagi ning film lõppeb kõike pingelisemat moodi üldse, mis näitab järgmise osa tulekut.
Kõlab tuttavalt? Terve kassahittide top kolm on täis räuskavaid noori maailmapäästjaid. Miks panin ma alguses sõna "põnev" jutumärkidesse? Esimene film on põnev, teine film enam mitte nii põnev, kolmas hakkab juba ajudele käima. Ma ei mõista, kuidas inimesed saavad kedrata samu filme veel ja veel. Tuleb välja, et tänapäeval on palju neid filmitegijaid, kes teevad asja raha nimel. Trend trendiks, raha rahaks, aga originaslsus on endiselt hinnas.
Ebe.

Muusika

Ongi kätte jõudnud minu viimane postitus. Algul läks natuke aega mõtlemise peal, kuna ei teadnud millest kirjutada. Lõpuks otsustasin, et kirjutan oma ühest esimesest kontsertist, millel ma käisin. Ellie Goulding oli üks esimesi artiste, keda ma live’is kuulsin.

Enne kui ma üldse eelmine aasta teada sain, et ta Eestisse tuleb, ei olnud ma suur tema fänn. Jah, ma teadsin osasid tema laule, kuid mitte kõiki, aga ma polnud  mingi die hard fänn. Lõpuks, kui ma teada sain, et ta esineb Rock Cafe’s, siis palusin emal koheselt piletid ära osta, kuna teadagi, et Rock Cafe’sse mahub suhteliselt vähe inimesi. Nii et põhimõtteliselt ma tahtsin kontsertile minna, kuna ma teadsin kaht-kolme laulu. Aga siiski enne kontserti ma kuulasin ta ühe albumi (Halcyon) läbi ning mõtlesin endamis, et päris normaalne ning niimoodi ma tasapisi hakkasingi tema muusikat kuulama. Kuid see kontsert oli lihtsalt liiga hea, et tõsi olla.

Sellest kontserdist on mul ainult head ja väga head elamused. Ta esitas kõiki oma singleid ning parimaid lugusid kahelt albumilt. Kuna artistile meeldib trumme mängida ning enamus laule on trummidega, siis just trummid olidki need, mis tegid selle kontserdi väga võimsaks elamuseks. Võibolla oli see tingitud selles, et mul oli samal päeval sünnipäev ning mis saaks olla parem, kui ühe oma lemmikartisti kontserdil olla.

Mis mulle Ellie Gouldingu juures kõige rohkem meeldib, on see, et tema lauludel on hea ning huvitav rütm. See pole päris electropop ega indie, vaid see on nagu kõige segu. Mõni kutsuks seda folktronica’ks, kuid minu arust see pole päris see ka. Igatahes, need rütmid, mis ta lauludes on, on huvitavad ning kaasahaaravad. Kindlasti tahaksin minna tema kontsertile uuesti kuna elamus oli lihtsalt super ning pealegi artist ütles, et ta tuleb millalgi tagasi, siia Eestimaale, kuid seda ütlevad nad kõik :) .

Loodan, et minu postitused, mis ma olen siia üles riputanud, on huvi pakkunud. Kõik, mis ma üles panin olid minu arvamused ning tahaks loota, et need osadele vähemalt meeldisid. Oli täitsa huvitav blogi pidada.

Lisett

Palju asju korraga

Täna on olnud selline väga emotsiooniderohke päev ning seda nii heas kui halvas mõttes. Selliseid päevi minu elus pole olnud väga palju, aga tunnen, et tänane on mind ikka korralikult läbi klopisind ning selline kurnatud tunne on - eriti kui negatiivsed teemad on ülekaalus. Kuid mis ma siin ikka halvast rohkem räägin, kellele seda vaja on, eriti praegusel ajal.
Mulle räägiti täna õnneks positiivseid uudiseid ka. Nimelt sain teada, et saan oma esimese auto novembri esimesel nädalal kätte ja see keris emotsioonid ikka väga kõrgele lakke.Viimasel ajal olen üldse autode kohta väga palju uurima hakanud ja ütleksin, et üks lemmikumatest asjadest hetkel ongi vist autodest rääkimine. Eelmisest nädalast hakkasin käima ka autokoolis, mis pakkus palju elevust ning praegu ei suuda ma sõidutunde ära oodatagi. Muidugi kui saan oma auto kätte, siis hakkan vaikselt ise ka juurde õppima, et autokoolis natuke lihtsam oleks.
Kui vanematega sellest autoteemast rääkisin, siis kaldus kuidagi moodi teema üle minu tuleviku peale. Sai natuke mõeldud ja arutatud, mida ma pärast gümnaasiumit edasi võiksin õppima minna ning milliseks on kujunenud minu tulevikuplaanid siin viimase kahe aasta jooksul. Praeguses perspektiivis olen suht-koht kindel, et lähen ärijuhtimist õppima. Teiseks variandiks oleks juura valdkond.
Tean, et see viimane blogipostitus minu poolt polnud küll midagi väga erilist, kuid minu mitte nii väga hea päevaga arvestades, loodan et andestate mulle :)

Päikest teile siia külma sügisilma!

Annaliisa