Boracay

Kolm aastat tagasi käisime pere ja sõpradega Boracay saarel.  Enne reisi vaatasin pilte, mida see koht endast kujutab ja ma olin väga ärevil, sest ma poleks uskunud, et ma nii noorelt sellisesse kohta saan reisida .

Sõit sinna oli väga pikk ja väsitav. Tallinnast lendasime Soome. Järgmine lend, mis kestis 10 tundi oli Hong Kongi. Hong Kongis veetsime ühe öö. Sinna jõudes viisime oma asjad hotelli ja läksime linnaga tutvuma. väga palju on seal kiirtoidu restorane ja need on tihedalt üksteise kõrval. See vaatepilt oli suhteliselt kohutav, sest kogu praht ja jäägid visati restorani ette tee äärde. Rahvast on seal meeletult palju ja liiklus on väga tihe. Kuna ajavahe muutus 6 tundi, võttis sellega harjumine natuke aega. Mäletan veel, et öösel kell 2 olime õega üleval, sest Eestis oli kell siis 8 hommikul. öösel oli veel linnast kuulda kõva lärmi. kogu aeg käib seal pidev sagimine. Hommikul läksime lennujaama ja sõitime 3 tundi Manilasse. Viiman lend kestis 2 tundi ja lõppes Kalibos.  Kalibost sõitsime  laevaga umbes 15 minutit Boracay saarele ja sealt bussiga hotelli. 

Kui saime kätte hotellitoa võtme, siis polnud aega kohvritele mõelda vaid läksime kohe tuba ülevaatama. see oli tegelikult nagu korter. 3 magamistuba, 2 vannituba, elutuba ja köök. Kuna jõudsime kohale öösel, siis läksime kohe magama. 

Boracayl on kaks põhilist randa, White Beach ja Bulabog. Need rannad paiknevad teineteisega vastastikku. Boracay saar on tuntud just White beach'i poolest. Ma väidaks ise, et sinna peab minema just selle ranna pärast, sest nii sinist merd ja valget liiva pole ma mitte kusagil näinud. Bulabog'i rannas puhus kogu aeg tugev tuul ja sellepärast on see rand mõeldud surfaritele.

Saar ise on väga väike, sellele võib umbes kahe tunniga ringi peale teha.

Kohalikud elavad väikestes hurtsikutes. Praktiliselt koosneb hurtsik seintest, aknast ja uksest ning katusest. Aknaks on vaid auk, mille ees on puidust rest. 

Transpordi vahendiks on mootorratas külgkorviga., seda nimetatakse tuk-tukiks.

Igal hommikul randa minnes nägime kuidas vanemad panid oma lapsed tuk-tukidesse ja saatsid nad kooli. Koolimajaks oli üks suur hoone koos sisehooviga. 

See on parim koht, kuhu ma siiani reisinud olen. Aga Boracay saart peaks iga üks oma silmaga nägema, sest selle saare loodus on uskumatult ilus. 

Marlen.

 Bulabog     

White Beach